Stickler-sündroom 1. tüüp
Autosoomne dominantne
Põhjustab muutus ühes COL2A1 koopias. See on II tüüpi kollageeni geen, mis annab sidekoele struktuuri. Enamik muutusi põhjustab haiguse geenilt toodetud toimiva valgu vähenemise, seega piisab ühest muudetud koopiast.
Tunnused ja sümptomid
Tüüpiline on kõrge lühinägelikkus, mis esineb juba sünnist ja aja jooksul ei halvene, ning klaaskehamuutused. Peamine nägemisrisk on võrkkesta irdumine. Koondanalüüsis esines seda 47% COL2A1 muutusega inimestest, esimene irdumine tekib tavaliselt teisel elukümnendil. Umbes pooltel inimestest esineb kerge kõrgsageduslik kuulmislangus. Samuti on sagedased lame keskpiirkond näos, suulagilõhe või Pierre Robini sekventsi (väike alalõualuu), liigeste liigliikuvus ning alates kolmandast või neljandast eluaastakümnest artroos.
Mida diagnoos muudab
Standardse ravi hulka kuuluvad iga-aastased silmauuringud võrkkesta spetsialisti juures, iga-aastased kuulmistestid ning lühinägelikkuse prillid. Võrkkesta laserravi aitab ennetada irdumist ning inimesi õpetatakse tundma hoiatavaid märke. Riskis olevaid sugulasi saab uurida, et selgitada, kes vajab jälgimist.
Analüüsitud geenid
Tuntud ka nimetustena
Stickler syndrome, type I; STL1
Hõlmatud on ka konkreetsed vormid
Hõlmab 1 seotud alatüüpi ↓Peida alatüübid ↑
- Stickler syndrome, type I, nonsyndromic ocular
